Kõvadusmõõturit kasutatakse peamiselt ebaühtlase struktuuriga sepistatud terase ja malmi kõvaduse testimiseks. Sepistatud terase ja hallmalmi kõvadus vastab hästi tõmbetestile. Seda saab kasutada ka värviliste metallide ja pehme terase puhul ning väikese läbimõõduga kuuliga indentaator saab mõõta väikeseid ja õhemaid materjale.
Kõvadus viitab materjali võimele taluda lokaalset deformatsiooni, eriti plastset deformatsiooni, mõlkimist või kriimustusi, ning on üks metallmaterjalide olulisi jõudlusnäitajaid. Üldiselt, mida suurem on kõvadus, seda parem on kulumiskindlus. See on indeks, mis mõõdab materjalide pehmust ja kõvadust. Erinevate katsemeetodite kohaselt jaguneb kõvadus kolme tüüpi. Vaatleme igaüht neist lähemalt:
Kriimustuskindlus:
Seda kasutatakse peamiselt erinevate mineraalide pehmuse ja kõvaduse võrdlemiseks. Meetod seisneb selles, et valitakse varras, mille üks ots on kõva ja teine ots pehme, juhitakse testitav materjal mööda varrast mööda ja määratakse testitava materjali kõvadus vastavalt kriimustuse asukohale. Kvalitatiivselt öeldes tekitavad kõvad esemed pikki kriimustusi ja pehmed esemed lühikesi kriimustusi.
Sissepressimise kõvadus:
Peamiselt metallmaterjalide puhul kasutatakse meetodit, mille puhul surutakse kindlaksmääratud treiler teatud koormusega testitavasse materjali ning võrreldakse testitava materjali pehmust ja kõvadust materjali pinnal esineva lokaalse plastilise deformatsiooni suuruse järgi. Treileri, koormuse ja koormuse kestuse erinevuse tõttu on mitut tüüpi treileri kõvadusi, sealhulgas Brinelli kõvadus, Rockwelli kõvadus, Vickersi kõvadus ja mikrokõvadus.
Tagasilöögi kõvadus:
Peamiselt metallmaterjalide puhul kasutatav meetod seisneb spetsiaalse väikese haamri langetamises teatud kõrguselt vabalt, et lüüa see uuritava materjali proovile, ning materjali kõvaduse määramiseks kasutatakse löögi ajal proovis salvestatud (ja seejärel vabanenud) pingeenergia hulka (väikese haamri tagasituleku kaudu) hüppe kõrguse mõõtmise teel.
Shandong Shancai/Laizhou Laihua Testing Instrumenti toodetud kõvadusmõõtur on omamoodi taandkõvaduse mõõtmise instrument, mis näitab materjali võimet vastu panna kõvade esemete sissetungimisele selle pinnale. Mitu tüüpi neid on olemas?
1. Brinelli kõvadusmõõtur: seda kasutatakse peamiselt malmi, terase, värviliste metallide ja pehmete sulamite kõvaduse mõõtmiseks. See on ülitäpne kõvaduse mõõtmise meetod.
2. Rockwelli kõvadusmõõtur: Rockwelli kõvadusmõõtur, mis mõõdab metalli kõvadust proovi ühelt küljelt puudutades. See tugineb magnetilisele jõule, mis adsorbeerib Rockwelli kõvadusmõõturi pea terase pinnale, ja ei pea proovi toetama.
3. Vickersi kõvadusmõõtur: Vickersi kõvadusmõõtur on kõrgtehnoloogiline toode, mis ühendab optoelektroonikat ja elektroonikat. Masin on uudse kujuga, hea töökindluse, juhitavuse ja intuitiivsusega. S ja Knoopi kõvaduse mõõtmise seadmed.
4. Brockwelli kõvadusmõõtur: Brockwelli kõvadusmõõtur sobib mustmetallide, värviliste metallide, kõvasulamite, karastatud kihtide ja keemiliselt töödeldud kihtide kõvaduse määramiseks.
5. Mikrokareduse tester: Mikrokareduse tester on täppisinstrument metallmaterjalide omaduste testimiseks masina-, metallurgia- ja muudes tööstusharudes ning seda kasutatakse laialdaselt erinevates tööstusharudes.
6. Leebi kõvadusmõõtur: selle põhiprintsiip on see, et teatud massiga löögikeha lööb teatud katsejõu all proovi pinda ning mõõdab löögikeha löögikiirust ja tagasilöögikiirust 1 mm kaugusel proovi pinnast, kasutades elektromagnetilisi põhimõtteid, indutseerides kiirusega võrdelise pinge.
7. Websteri kõvadusmõõtur: Websteri kõvadusmõõturi põhimõte on see, et kindla kujuga kõvast terasest sissepressitud tükk surutakse proovi pinnale standardse vedrukatse jõu abil.
8. Barcoli kõvadusmõõtur: see on taande kõvaduse mõõtur. See surub standardse vedrujõu abil proovi sisse spetsiaalse taandetüve ja määrab proovi kõvaduse taande sügavuse järgi.
Postituse aeg: 24. mai 2023
