Tootmisel on kõige laialdasemalt kasutatav ajakirjandusmeetodi kõvadus, näiteks Brinelli kõvadus, Rockwelli kõvadus, Vickersi kõvadus ja mikrokaredus. Saadud kõvadusväärtus tähistab sisuliselt metalli pinna takistust võõrkehade sissetungist põhjustatud plastilise deformatsiooni suhtes.
Järgnev on lühike sissejuhatus erinevatesse kõvadusüksustesse:
1. Brinelli kõvadus (HB)
Vajutage teatud suurusega karastatud teraspall (tavaliselt 10 mm läbimõõduga) materjali pinnale teatud koormusega (tavaliselt 3000 kg) ja hoidke seda teatud aja jooksul. Pärast koormuse eemaldamist on koormuse ja taandusala suhe Brinelli kareduse väärtus (HB) kilogrammi jõu/mm2 (n/mm2).
2. Rockwelli kõvadus (HR)
Kui HB> 450 või proov on liiga väike, ei saa Brinelli kõvaduse testi kasutada ja selle asemel tuleks kasutada Rockwelli kõvaduse mõõdet. See kasutab teemantkoonust, mille tipunurk on 120 ° või teraspalli läbimõõduga 1,59 mm ja 3,18 mm, et suruda teatud koormuse all testitava materjali pinnale, ja materjali karedus saadakse taanestuse sügavusest. Vastavalt katsematerjali kõvadusele saab seda väljendada kolmes erinevas skaalis:
HRA: see on kõvadus, mis on saadud 60 kg koormuse ja teemantkoonuse taande abil ning seda kasutatakse äärmiselt suure kõvadusega materjalides (näiteks tsementeeritud karbiidi jne).
HRB: see on kõvadus, mis on saadud 100 kg koormuse ja karastatud terasepalli abil läbimõõduga 1,58 mm. Seda kasutatakse madalama kõvadusega materjalide jaoks (näiteks lõõmutatud teras, malmist jne).
HRC: see on kõvadus, mis on saadud 150 kg koormuse ja teemantkoonuse taande abil ning seda kasutatakse kõrge kõvadusega materjalide jaoks (näiteks karastatud teras jne).
3 Vickersi kõvadus (HV)
Kasutage materjali pinnale suruge teemant ruudukujulist koonuse taandurit, mille koormus on alla 120 kg ja tipunurk 136 ° ja jagage materjali taandumispinna pindala koormusväärtuse järgi, milleks on Vickersi kõvadus HV väärtus (KGF/MM2).
Võrreldes Brinelli ja Rockwelli kareduskatsetega, on Vickersi kareduskatsel palju eeliseid. Sellel ei ole koormuse P ja taande läbimõõdu määratletud tingimuste piiranguid nagu Brinell ning taande deformatsiooniprobleem; Samuti pole sellel probleemi, et Rockwelli kareduse väärtust ei saa ühtne. Ja see võib testida kõiki pehmeid ja kõvasid materjale nagu Rockwell ning see võib testida eriti õhukeste osade (või õhukeste kihtide) kõvadust paremini kui Rockwell, mida saab teha ainult Rockwelli pinna kõvadusega. Kuid isegi sellistes tingimustes saab seda võrrelda ainult Rockwelli skaalal ja seda ei saa ühendada muude kõvadustasemetega. Lisaks, kuna Rockwell kasutab mõõtmisindeksina taandussügavust ja taandesügavus on alati väiksem kui taande laius, seega on ka selle suhteline viga suurem. Seetõttu pole Rockwelli kõvaduse andmed nii stabiilsed kui Brinell ja Vickers ning muidugi mitte nii stabiilne kui Vickersi täpsus.
Brinelli, Rockwelli ja Vickersi vahel on teatav ümberehitussuhe ning on olemas ümberehitussuhete tabel, mida saab küsida.
Postiaeg: märts-16-2023
